Nõmme tee 2
13426 Tallinn
Tel/faks: +372 6555565
GSM: +372 56455461
info@kurtidespordiliit.ee

Caxias do Sul 2022 XXIV SUMMER DEAFLYMPICS GAMES

24. Kurtide suveolümpiamängud Caxias do Sul, Brasiilias 1.-15.mai 2022. a.

Esimesed kurtide olümpia (maailma) mängud peeti 1924.a. Pariisis, kus osales 145 sportlast 9 riigist. Mängud toimuvad rahvusvahelise kurtide spordiorganisatsiooni(ICSD) egiidi all. Sellele pikaajalisele traditsioonile panid aluse Eugene Rubens-Alcais Prantsusmaalt ja Antoine Dresse Belgaist, kelle algatusel asutati liit, mis korraldab iga nelja aasta järel sportmänge siiani.

Praegu kannavad kurtide olümpiamängud ametlikult nimetust Deaflympics (Kurtide Olümpiamängud). Oluline on märkida, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on ICSD-d tunnustanud aastast 1955. Rahvusvaheline Olümpiakomitee andis 2001. aasta mais loa nimetada "Kurtide maailmamängud" ümber kurtide olümpiamängudeks "Deaflympics". Seega avanes  Roomal esimesena korraldada suvemänge, kasutades uut identiteeti.

24. kurtide suvised olümpiamängud pidid toimuma algselt 2021. aasta suvel kuid seoses COVID pandeemiaga lükati need edasi 2022. aastasse ja need toimuvad 1.–15. maini 2022.a. Brasiilias Caxias do Sul´s.

Kurtide olümpial võisteldakse 20 erineval spordialal ja nendest võistlustest võtavad osa sportlased peaaegu 90 riigist, koos treenerite, esindajate ning abilisega. Kogu info kurtide olümpiast on leitav 2022. aasta suviste kurtide olümpiamängude ametlikult veebilehelt: www.deaflympics2021.com

Eesti Kurtide Spordiliidu juhatus lähetab XXIV kurtide olümpiamängudele delegatsiooni koosseisus- 8 sportlast ning 7 treenerit/esindajat.

Seekord kannab XXIV avatseremoonial Eesti lippu kergejõustiklane Marja-Liisa Landar.

NimiAlaVõistlusStaatusKuupäevKellaaeg
INESSA HALLISTE KERGEJÕUSTIK 100 m jooks
100 m jooks
200 m jooks
200 m jooks
1.eeljooks
2.eeljooks
1.eeljooks
semifinaal
07.05.22
08.05.22
12.05.22
13.05.22
16:00
10:00
16:50
10:15
    100 m jooks
200 m jooks
Finaal
Finaal
08.05.22
11.01.05
17.00
18:30
MARJA-LIISA LANDAR KERGEJÕUSTIK 100 m tõkkejooks
Kõrgushüpe
Finaal
Finaal
10.05.22
14.05.22
17:30
16:10
TANEL VISNAP KERGEJÕUSTIK 100 m
100 m
100 m
200 m
200 m
200 m
Kaugushüpe
1.eeljooks
2.eeljooks
semifinaal
1.eeljooks
2.eeljooks
semifinaal
klalifits.
07.05.22
07.05.22
08.05.22
12.05.22
12.05.22
13.05.22
08.05.22
10:00
16:40
10:30
11:10
17:20
10:50
11:00
    100 m
200 m
Kõrgushüpe
Kaugushüpe
Finaal
Finaal
Finaal
Finaal
08.05.22
13.05.22
10.05.22
09.05.22
17:20
17:15
17:00
16:30
SIMON TEISS KERGEJÕUSTIK 100 m
100 m
100 m
200 m
200 m
200 m
1.eeljooks
2.eeljooks
semifinaal
1.eeljooks
2.eeljooks
semifinaal
07.05.22
07.05.22
08.01.22
12.05.22
12.05.22
13.05.22
10:00
16:40
10:30
11:10
17:20
10:50
    100 m
200 m
Finaal
Finaal
08.05.22
13.05.22
18:30
17:15
RINAT RAISP KERGEJÕUSTIK 400 m
400 m
800 m
400 m tõkkejooks
1.eeljooks
semifinaal
semifinaal
semifinaal
07.05.22
08.05.22
13.05.22
12.05.22
11:30
10:30
16:30
16:20
    400 m
800 m
400 m tõkkejooks
Finaal
Finaal
Finaal
09.05.22
14.05.22
13.05.22
17:50
16:30
16:20
MARTIN SEPP
MIHKEL TAABER
RANNAVOLLE Alagrupp   03-13.05  
MARTIN VILJASAAR ORIENTEERUMINE Sprint
Lühirada
Tavarada
  06.05.22
10.05.22
12.05.22
10:00
10:00
10:00

 

Toomas SEPP Delegatsiooni juht
Sergei MATVIJENKO Kergejõustiku treener-esindaja
Raimond LUTS Kergejõustiku treener
Edgar LIIM Rannavolle treener-esindaja
Ilvi VARE Orienteerumise esindaja
Taavi VISNAP Massöör

Eesti koondis kurtide olümpiamängudel

Rahvusvahelisele areenile pääsemiseks on Eesti Kurtide Spordiliit (EKSL) astunud mitmete rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide liikmeks:  Rahvusvaheline Kurtide Spordkomitee ( ICSD, Internatioonal Comimittee of Sports for the Deaf) ja Euroopa Kurtide Spordiorganisatsioon  (EDSO,  European Deaf Sport Organization) ning Eesti Paralümpiakomitee  (EPK).

Kurtide olümpiamängudel osalevad ainult kuulmispuudega sportlased kõigist rahvuslikest spordiliitudest. Kurtide olümpiamängude osavõtjad peavad olema kurdid, kellel on defineeritud kuulmise kadu vähemalt 55dB ühe tooni keskmine (PTA) paremini kuulvas kõrvas.

Eesti sportlased on taasiseseisvunud riigi koondisena osalenud kõikidel mängudel alates 1993. aastast. Enne II maailmasõda osaleti 1939. aasta mängudel Stockholmis. Okupatsiooniaastatel osalesid mitmed tublid Eesti sportlased mängudel NSVL koondise ridades. 
Alates 1939.a. kuni 2017.a. kurtide olümpiamängudel on osalenud kokku 64 sportlast, neist 8 Nõukogude Liidu koondise ridades.

3 sportlast: Eigar Siig, Ljubov Krõlova ja Annely Ojastu on võistelnud nii Eesti kui ka Nõukogude Liidu koondises.

Edukaim sportlane on olnud Kairit Olenko kümne medaliga.

Taasiseseisvumise järgsel perioodil on senini Eesti suurim kurtide olümpiakoondis olnud 1997.a. Kopenhaagen kurtide olümpiamängudel, kuhu lähetati 22 sportlast.

Eesti koondise suurused varasematel kurtide olümpiamängudel ja võidetud medalid:

1993 Sofia – 3 sportlast,  kokku on Eesti võitnud 5 medalit (2 kuld, 1 hõbe ja 2 pronks)
1997 Kopenhaagen –  22 sportlast,  kokku  5 medalit (1 kuld, 3 hõbe ja 1 pronks)
2001 Rooma –  15 sportlast, kokku 5 medalit (1 hõbe ja 4 pronks)
2005 Melbuorn – 7 sportlast, kokku  5 medalit (3 kuld  ja 2 pronks)
2009 Taipei – 17 sportlast, kokku  8 medalit (4 kuld, 2 hõbe ja 2 pronks)
2013 Sofia –  13 sportlast, kokku  3 medalit (1 kuld, 1 hõbe ja 1 pronks)
2017 Samsun- 11 sportlast, kokku 1 medal (1 pronks)

Eesti ja NSVL koondis kurtide olümpiamängudel läbi aegade medalite kokkuvõtted:http://www.kurtidespordiliit.ee/uploads/2022/Eesti%20ja%20Eesti%20NSV%20medalid%20KOM.pdf

Eesti kurtide sportlaste medalid kurtide olümpiamängudel:http://www.kurtidespordiliit.ee/index.php?page=eesti-medalikohad-deaflympics-del

Eesti Kurtide Spordiliidu toetajad

Eesti kurte sportlasi toetavad Eesti Paralümpiakomitee, Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.