KURTIDE OLÜMPIAMÄNGUD
100 aastat vaikuses toimuvat sporti
Mis on Deaflympics ja mida nimi tähendab?
Deaflympics ehk kurtide olümpiamängud on rahvusvaheline spordivõistlus.
Sellel osalevad ainult sportlased, kellel raske ja sügava kuulmislangus.
Mängud toimuvad iga nelja aasta järel, vaheldumisi suvel ja talvel, sarnaselt olümpiamängudele.
Deaflympics on sõna, mis koosneb kahest ingliskeelsest sõnast:
- – kurtdeaf
- Olympics – olümpiamängud
Nimest on eemaldatud täht „o“, nagu ka sõnas Paralympics. See näitab, et Deaflympics on olümpiaga võrdväärne rahvusvaheline spordivõistlus, mis on mõeldud just kurtidele sportlastele üle maailma ja tunnustatud ka ROK i poolt.
Ajalugu ja areng
- 1924 – Esimesed kurtide rahvusvahelised spordivõistlused toimusid Pariisis nime all Rahvusvahelised Vaiksed Mängud (Les Jeux Internationaux SilencieuxInternational Silent Games).
Sel ajal rõhutati kurtide vaikset maailma ning mängud olid olümpiamängudele sarnased, kuid eraldiseisvad. - 1928–1965 – Kasutati nimetust Rahvusvahelised Kurtide Mängud (International Games for the Deaf), mis tõstsid esile sportlaste kurtust ning rahvusvahelise osaluse kasvu.
- 1966–1999 – Mängud kandusid nime Kurtide Maailmamängud (World Games for the Deaf), rõhutades ülemaailmset ulatust ja mängude tähtsust kurtide spordimaastikul.
- 1949 – Esimesed kurtide talimängud toimusid Seefeldis, Austrias.
See tähistas kurtide mängude haarde laiendamist talispordialadega. - 1955 – Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) tunnustas ametlikult kurtide spordiliikumist ja selle katusorganisatsiooni (tänane ICSD).
See tugevdas kurtide spordi staatust ja säilitas mängude eraldiseisva olümpiale omase staatuse. - 2001 – Roomas võeti ametlikult kasutusele nimi Deaflympics.
See kinnitas mängude staatuse olümpiatüüpi rahvusvahelise spordisündmusena kurtidele ja tugevdas sidemeid olümpialiikumisega.
Kes saavad osaleda?
- Osaleda saavad sportlased, kellel on vähemalt , mida kinnitab audiogramm.55 dB kuulmislangus paremas kõrvas
- Võisteldakse ilma abivahenditeta -, kuuldeaparaatide ja implantaatideta, et tagada võrdsed ja ausad tingimused
- Registreerumine toimub läbi Eesti Kurtide Spordiliidu.
- Kuulmislangus peab vastama Rahvusvaheline Kurtide Spordikomitee (ICSD) kinnitatud audiogrammi nõuetele.
Visuaalne keel ja spordikultuur
Kuna kurtide sportlased ei kasuta heli, toimub kogu suhtlus ja võistlus visuaalsete signaalide ja kehakeele abil.
- Stardipauk asendub valgussignaaliga, et kõik sportlased kuulemise puudumise tõttu võrdset võimalust saaksid.
- Märguanded antakse käeviipe, žestide, lipuga või õlale koputusega, mis tagavad sujuva ja arusaadava suhtluse võistluse ajal.
- Aplausi asemel lehvitatakse kahe käega, et näidata toetust ja tunnustust visuaalselt.
- Visuaalne suhtlus, kehakeel ja täpne ruumitaju loovad kurtidele sportlastele unikaalse ja keskendunud võistluskogemuse.
Eesti kurtide olümpiamängude ajalugu
1939 – esimene osalemine
Eesti sportlased osalesid esimest korda kurtide olümpiamängudel 1939. aastal Stockholmis. Seal võistles kuus Eesti sportlast. Kokku osales mängudel 264 sportlast 13 riigist. Avamistseremooniat osales ka Rootsi kuninglik pere.
Pikka aega arvati, et Eesti esimene osalemine toimus alles 1993. aastal. Hiljem selgus aga ICSD (Rahvusvahelise Kurtide Spordikomitee) arhiivide põhjal, et Eesti oli mängudel kohal juba enne Teise maailmasõja puhkemist.
1957-1991 nõukogude aeg
Pärast Teist maailmasõda ja Eesti okupeerimist kuulusid Eesti sportlased Nõukogude Liidu koondisse ning võistlesid selle nime all kurtide olümpiamängudel.
1993 – tänapäev Iseseisvuse taastamine ja naasmine
Pärast Eesti taasiseseisvumist naasis Eesti iseseisva riigina kurtide olümpiamängudele 1993. aastal. Sellest ajast alates on Eesti osalenud kõigil suvemängudel ning kahtedel talimängudel (1995 ja 2015).
Eesti sportlased läbi aegade
Ajavahemikus 1939–2021 on Eesti kurtide olümpiamängudel esindatud olnud kokku 69 sportlast. Kolm neist – Eigar Siig, Ljubov Krõlova ja Annely Ojastu – on esindanud nii Nõukogude Liitu kui ka taasiseseisvunud Eestit.
Varjatud ajalugu
Pärast sõda ja Nõukogude okupatsiooni, mil rahvuslikud ja rahvusvahelised sidemed olid piiratud ning paljusid represseeriti, hävitati dokumente ja teemat vaikiti maha. Osalemine jäi aastakümneteks avalikkusele teadmata, kuid väike meenutajate grupp hoidis elus võistluste mälestusi ja fotosid.
Eesti osalemine kurtide suveolümpiamängudel: ajalugu ja saavutused
Eesti sportlased on kogu selle aja jooksul võitnud kokku ligi 35 medalit. Edukaim neist on Kairit Olenko, kes on võitnud 10 medalit.
Eesti koondise suurused ja medalisaak olulistel kurtide olümpiamängudel:
- 1993 Sofia – 3 sportlast, 5 medalit (2 kulda, 1 hõbe, 2 pronksi)
- 1997 Kopenhaagen – 22 sportlast, 5 medalit (1 kuld, 3 hõbedat, 1 pronks)
- 2001 Rooma – 15 sportlast, 5 medalit (1 hõbe, 4 pronksi)
- 2005 Melbourne – 7 sportlast, 5 medalit (3 kulda, 2 pronksi)
- 2009 Taipei – 17 sportlast, 8 medalit (4 kulda, 2 hõbedat, 2 pronksi)
- 2013 Sofia – 13 sportlast, 3 medalit (1 kuld, 1 hõbe, 1 pronks)
- 2017 Samsun – 11 sportlast, 1 medal (1 pronks)
- 2021 Caxias do Sul (2022) – 8 sportlast, 3 medalit (1 kuld, 2 pronksi)
Koostöö ja tugi
- Eesti Kurtide Spordiliit teeb koostööd ja , et areneda kurtide ja vaegkuuljate sporditegevust kogu Eesti.liikmeklubigaEesti Paralümpiakomiteega
Liikmeklubid:
- Tallinna Kurtide Spordiselts TALKUR
- Pärnu Kurtide Spordiselts EERO
- Tartu Kurtide Spordiselts KAAR
- Võrumaa Kurtide Ühing
Meie sõnum
Kuuljatel on olümpia.
Parasportlastel on paralümpia.
Kurtidel on kurtide olümpia - Deaflympics – meie olümpia, meie kogukond, meie tippsport.
Mälumäng: Deaflympics – 100 aastat vaikuses toimuvat sporti
Skaneeri QR- kood oma nutitelefoniga ja vasta mälumängule!
